VIDEO | Mõneminutilood: „Kas peaga võib väravat lüüa?“

Eesti Vabariigi algusaastail levis jalgpall kiiresti linnast maale, kuid sobivate platside leidmine oli keeruline ja talumehed ei tahtnud oma maid tallata. Mängiti pärast päevatööd, tihti kuuvalgel ja öösiti, palliks kas kingsepa tehtud või riidest pall ning jalas tavalised saapad. Taktikat ei tuntud ja mäng oli kaootiline, väravate üle puhkes sageli vaidlusi. Peagi hakati korraldama valdade ja kihelkondade vahelisi võistlusi, mis tõid kohale suure hulga pealtvaatajaid, orkestri ja kauplejad. Reegleid tunti vähe – näiteks tekitas vaidlust peaga löödud värav, mistõttu saadeti isegi Tallinna päring, kas selline värav on lubatud.

1. osa - Mõneminutilood: Põrandaalune mäng Narvas
2. osa - Mõneminutilood: Eesti poiste nimed Londoni ajalehes
3. osa - Mõneminutilood: Legend Verikäpast
4. osa - Mõneminutilood: Meie eliidiks olid koolipoisid
5. osa - Mõneminutilood: Esimene jalgpalliõpik ilmub 1909
6. osa - Mõneminutilood: Müstiline mäng Moskvaga
7. osa - Mõneminutilood: Mängud I maailmasõja ajal
8. osa - Mõneminutilood: Lasnamäe ajastu: mängud Jalgpallimäel
9. osa - Mõneminutilood: Mängud Tiigiveskil
10. osa - Mõneminutilood: Spordi väljaku leidmine
11. osa - Mõneminutilood: Eesti esimene jalgpallifoto?
12. osa - Mõneminutilood: Näitelava - esimene spordiajakiri?
13. osa - Mõneminutilood: Jalgpall polegi tõsine sport!
14. osa - Mõneminutilood: "Mis see Jalapalli Mats kurja on teinud?"
15. osa - Mõneminutilood: Taktikaks vastupidavus ja kiirus, mängustiiliks – ainult edasi!
16. osa - Mõneminutilood: Jalapallist saab jalgpall
17. osa - Mõneminutilood: Jüri Lossmann jalgpallitreenerina
18. osa - Mõneminutilood: Londoni kärts pärast mängu Lätiga
19. osa – Mõneminutilood: Voldemar Õun seletab venevaenu põhjuseid

„Mõneminutilood“ on lühivideote sari, mis jutustab sündmusi ja seiku Eesti jalgpalli minevikust. Sarja eesmärk on tutvustada Eesti jalgpalli mitmekesist ja põnevat ajalugu ning äratada selle vastu huvi. Lood on koostanud jalgpalliajaloolane Indrek Schwede ning need põhinevad põhjalikul uurimistööl ja tema raamatute „Eesti jalgpalli ajalugu I osa. Koolipoistest Pariisi olümpiani 1924“ ja „Eesti jalgpalli ajalugu II osa. Esimesest jalgpallistaadionist 1925 kuni esimese MM-valikmänguni 1933“ materjalidel.

Pildil võistkond valdade ja kihelkondade võistlustel. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum